Meelis Möttuse isa Harry Möttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud.
“Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe,” meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepölve oma isa raskest saatusest. “Kolmkümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada,” pajatab Meelis. Nimelt peitis isa enne metsast välja tulekut oma püstolkuulipilduja koolimaja pööningule, korstna körvale pöranda alla. Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks 1993. aastal avas Meelis Möttus kodukülas isa mälestuseks Metsavenna poe, mis tegutseb tänaseni. Eesti Vabariigi 80. juubeli päeval organiseeris ta poe ees päikese töusu ajal lippude önnistamise. Siis julges Meelis ka relva peidikust välja tuua. PPS muudeti kasutuskölbmatuks ja anti Möniste muuseumile, kus seda praegugi vöimalik vaadata on.